Sherri Tenpenny on osteopaat Ohios, USAs, tal on oma nn integreeritud
meditsiini erapraksis OsteoMedII, mis kasutab nii konventsionaalset
, alternatiivset kui preventiivset meditsiini. Muuhulgas ravib ta
edukalt vaktsiiniüysistustega ja autistlikke lapsi. Oma väljatöötatud
metoodikat tutvustas ta ka III Rahvusvahelisel Vaktsineerimiskonverentsil
2002 a novembris.
Dr. Tenpenny on USAs tunnustatud autoriteet vaktsineerimise alal,
ta korraldab seminare, peab loenguid ja avaldab artikleid.
Minu jaoks on alati huvitav vaadata, kuidas diskussioonid vaktsineerimise
teemal muutuvad kuumaks ja plahvatusohtlikuks. Miks see nii on?
Kas sama kirglik debatt tekiks ka antiobiootikumide või vererõhuravimite
üle, kui leitaks tõendusi, et need ravimid on tegelikult
kahjulikud?
Kahtlen sügavalt. Kui üks ravim põhjustaks surmajuhtumeid,
kaoks see turult kohe. Isegi kui ainult kahtlustataks, et surma
põhjustas antud ravim, lõpetaksime kohe selle kasutamise
kuni pole tõestatud, et ravim on ohutu.
Kuid mitte vaktsiinidega. Me jätkame nende kasutamist, kuni
suudame tõestada, et nad on tõepoolest kahjulikud!
Milleks selline topeltmoraal?
Selline kaksiksuhtumine on tekkinud seetõttu, et kogu vaktsineerimine
on üles ehitatud “usu” printsiibile. Kahtlemine
vaktsiinides esitab väljakutse meie pika aja vältel välja
kujunenud põhimõtetele. Me USUME, et vaktsiinid on
ohutud; me USUME, et vaktsiinid on olulised meie tervisele; me USUME,
et vaktsiinid kaitsevad meid nakkuse eest; me USUME, et tänu
vaktsiinidele vähenesid nakkushaigused üle maailma. Ja
me tõesti tahame USKUDA, et meie arst on kursis kogu kättesaadava
informatsiooniga vaktsiinidest – poolt ja vastu - ja et ta
räägib meile vaktsiinide kohta absoluutset tõde.
Kuid see on paraku vaid meie usk, mitte tegelikud faktid.
Isegi kui me ainult pealiskaudselt tutvume kirjanduse ja CDC (Haiguste
Kontrolli Keskus – vaktsineerimise kõrgeim autoriteet
USAs) dokumentidega, leiame järgmised faktid:
Mitte ühegi vaktsiini kohta pole tõestatud, et see
oleks täiesti ohutu. Ohutusuuringud on väikesed ja sinna
on haaratud ainult “terved” lapsed. Kuid kui uuringud
on lõppenud, hakatakse vaktsiini süstima KÕIKIDELE
lastele, hoolimata nende tervislikust seisundist või geneetilisest
eelsoodumusest. Meie vaktsineerimispoliitika moto on “kõigile
ühe mõõduga” ning see ei luba valikuvõimalust
ega indiviidist lähtuvaid valikuid. Paljude jaoks on selline
poliitika tähendanud lugematuid tervisekomplikatsioone.
Vaatlused kõrvalmõjude ilmnemiseks kestavad “ohutusuuringute”
ajal maksimaalselt 14 päeva. Immuunsüsteemi haaravate
keerukate terviseprobleemide ilmnemine aga võib võtta
nädalaid või isegi kuid. Selline suvaline FDA (USA
Toidu-ja Ravimiamet) ja ravimifirmade poolt kehtestatud 14-päevane
tärmin lõpetab vaatluse enne kui komplikatsioonid
avalduda saaksid. Sellel põhinebki mantra “vaktsiinid
on ohutud ja turvalised” ning vaktsiinidest tingitud pikaajalised
komplikatsioonid on praktiliselt tundmatud.
Vaktsiini “ohutusuuring” peaks nagu uut vaktsiini
võrdlema “platseeboga”. Kuid kui vaadata seda
ohutusuuringut veidi lähemalt, leiame, et see niinimetatud
“platseebo” ei ole mingi healoomuline või inertne
aine nagu näiteks füsioloogiline lahus või vesi.
“Platseebo” on hoopis üks teine VAKTSIIN, mille
“ohutusprofiil on teada”. Ja kui siis uuel vaktsiinil
on samad kõrvalmõjud nagu näiteks “platseebol”,
siis loetakse uus vaktsiin ‘turvaliseks”!!!
On öeldud, et vaktsiinid pakuvad kaitset tänu antikehadele,
mida nad tekitavad. Siiski leiame CDC (Haiguste Kontrolli Keskus
– USA kõrgeim institutsioon vaktsiinide alal) dokumentidest
palju viiteid, mis paljastavad, et antikehade olemasolu ei pruugi
kaitsta meid nakkuse eest. Siin on mõned näited meditsiinikirjandusest
ja CDC dokumentidest:
* Läkaköha: “Efektiivsusuuringute tulemused ei
näita otsest korrelatsiooni antikehade olemasolu ja kaitse
vahel läkaköha haiguse eest.” MMWR March 28, 1997/Vol.46/No.
RR-7, p.4
* HiB (bakteriaalne meningiit): “Antikehade panus kliinilisse
kaitsesse on teadmata.” HibTITER vaktsiini infoleht.
* HiB: ”Täpset antikehade taset, mida on vaja kaitseks
HiB haiguse eest, ei ole kindlaks tehtud.”
http://www.cdc.gov/ nip/ publications/ pink/ hib.pdf
* Rõuged: “On öeldud, et antikehade neutraliseerimine
peaks mõjutama kaitse astet, samas pole seda praktikas
tõestatud.”
JAMA June 9,1999, Vol. 281, No. 22, p.3132
Me “usume”, et vaktsiin kaitseb meid nakkuse eest.
Mitmed artiklid meditsiinikirjandusest aga dokumenteerivad, et see
pole alati nii. Siin mõned näited:
Läkaköha täielikult vaktsineeritud lastel lasteaedades,
Iisrael.
Pertussis Infection in Fully Vaccinated Children in Day-Care Centers,
Israel (Emerging Infectious Diseases Vol. 6, No. 5; Sep-Oct 2000)
Läkaköha tihedalt vaktsineeritud rahvastiku hulgas,
Holland
Pertussis in the Highly Vaccinated Population, The Netherlands
(Emerging Infectious Diseases Vol. 6, No. 4 July-Aug 2000)
Läkaköha Loode-Austraalias 1999 a, kõik vaktsineeritud.
Pertussis in North-West Western Australia in 1999; all vaccinated.
(Communicable Diseases Intelligence 2000 Vol 2 4 No 12)
Vaktsiine ümbritsev debatt käib edasi-tagasi koos mõlemat
poolt toetavate “andmete” ja “uuringutega”.
Kuid kokkuvõtlikult on asi selles: vaktsineerimist peetakse
turvaliseks, efektiivseks ja kaitsvaks meetodiks juba ligi 200 aastat.
See on “püha lehm” ja nagu kõikide “pühade
lehmade” puhul on inimeste vastuseis väga tugev, kui
keegi peaks soovitama seda “lehma ohverdada”. Möödunud
sajanditest võib tuua palju näiteid: Kopernikus, kes
väitis, et Päike on meie päikesesüsteemi keskus
või Semmelweiss, kes ütles, et arstide kätepesemine
päästab patisentide elusid. Mõlemaid mehi naeruvääristati
tollal.
Kes arvab, et “status quo”võib olla vale, seda
peetakse ketseriks.
Statistika näitab, et kui inimestele tutvustada uut, erinevat,
senisele väljakutset esitavat ideed, siis 96% inimestest kasutavad
kogu oma aja ja energia selleks, et oma olemasolevaid uskumusi kaitsta
ja õigustada. Ainult 4 protsenti võtab uue idee vastu
kui tähelepanuvääriva ja on nõus seda tõsiselt
arvesse võtma.
Süvenemine vaktsineerimisse ja vaktsineerimistööstusesse
esitab tõsise väljakutse teie senisele “usule”
vaktsiinidesse. Kui te hakkate uurima vaktsiinide kahjulikkust –
nii tegelikku kui teoreetilist – meie immuunsüsteemile,
siis arvatavasti saab teist osa sellest neljast protsendist, kes
mõistavad, et “tõde” vaktsiinidest pole
mitte “Absoluutne Tõde” ning et praegu käibiv
vaktsineerimispoliitika “kõigile ühe mõõduga”
peab muutuma.